PLATONI MORAALIFILOSOOFIA
sulges kui “paganliku võltstarkuse taimelava”. (3 lk 50)
Platoni viimased aastad olid õnnelikud. Ta õpilased olid väljunud igas suunast ja nende menu
oli teinud õpetaja austatuks kõikjal. Ühel päeval oli üks ta õpilastest kutsunud oma õpetaja
pulmapeole. Platon tuli oma kaheksakümne aasta rikkuses ja ühines rõõmsalt lõbutsejatega.
Lõpuks taandus ta maja vaiksesse nurka ja istus toolile, et natuke magada. Hommikul, kui
pidu oli möödas, tulid kojuminejad teda äratama. Nad leidsid, et öö jooksul oli Platon
rahulikult ja vaikselt läinud maisest unest igavikku. (2 lk 35)
Ükski Platoni ametijärglasi ei suutnud saavutada ei meistri taset ega veelgi vähem seda
ületada. Tema elutööd jätkas ometi üks õpilane, kelle elutee viis aga varakult eemale
akadeemiast ja kes kujunes mitte ainult meistriga võrdseks, vaid tema ka mitmes suhtes
kaugelt ületas ja kelle teened nii filosoofia kui ka teaduste ajaloos üldse on osutunud
hindamatuiks