Sõnamõrvar
Ma kartsin, et nüüd me kukume. Ma ei
saanud veel eriti midagi aru, kui me juba kaugel dzunglis olime.
"Kes sa oled? Miks sa mu päästsid? Kas sa oled pealiku poeg?" küsisin, kui hobune
peatus.
"Jah, ma olen Kojott, pealiku poeg. Ma päästsin su sellepärast, et sinu sees on see
mõrvarianne, mis 6 aastat tagasi kaduma läks. Kui Udhaphi oleks su tapnud, siis oleks
see võime jälle lendu läinud! Jumal teab, kelle sisse läinud?" vastas see mees mulle.
"Kuhu sa mu viia kavatsed?" küsisin Kojotilt.
"Ma arvan, et ma saadan su hobusega Itaaliasse, aga ma pole veel kindel. Sest ma ei tea,
kas sa selle hobusega hakkama saad. Kõigepealt viin ma su rusude juurde, kust me su
leidsime. Äkki saad sealt koju koos päästjatega?"
rääkis Kojutt. Me asusime rusude poole teele. Tee oli pikk. Hobune pidi läbi ronima
kitsastest kohtadest ja liaanidest läbipõimitud vihmametsadest. Kojott pani mind kahe
kilomeetri kaugusel rusudest maha.
annaabi.ee 
