Viivi luik referaat
See on kõigile teada, et sõnad juurduvad kõikjal.
Põllu ees kummarda maani, ja hääde sõnade ees!
,,Meeldetuletus"
10
Luik kahtleb, kuid usub inimese sisse, tema headusesse, milles on ühtinud
igavikuline ja ajalik.
Õigus, elu on tõepoolest pikk
ja kõik on siin oma teha.
Kas kevad ongi see igavik?
Suits, pori ja õhtueha.
Kui see nii on, siis igavikku
nüüd toovad meid kojatrepid.
Sääl pandi just seemneid likku
Ja kuivavad hernekepid.
Isa vöörusest tuleb välja.
Ta kuurist, mis nüüd on pisem,
võtab terava labida välja.
Ja valguse armulise.
,,Igavik"
,,Luige luules kohtame igavikulist, just nagu isikuvälist vaatepunkti. /---/
Isikuvälisus on tinglik /---/ Isik tunneb end elusolevana mitte siin, vaid teises
mõõtmes.../---/ Varem oli väärtuslik sisemise ja igavikulise kooskõla..." (E.
Mihkelson)
annaabi.ee 
