Soome-ugri rahvakultuur
sängid ja toolid. Taresse pidid ära mahtuma ka suuremaarvulised pered ja pakasega loomad (samas kojas või tares võis
elada kaks peret). Lammastele leiti koht lavatsi all või ukse kõrval nurgas, kass võis samuti tares soojas elada; koera
hoiti väljas tare nurga külge seotuna. Lambad võisid koha leida ka tare eesruumis, kui selline oli ehitatud.
Koola poolsaarel ehitati palktared tavaliselt talveküladesse. Sealse tare tagaseina ja koja vahel asus nagu kojaski
,,puhas koht". Alates 19. sajandi lõpust hakkasid koolasaamid talveküladesse püstitama ka nn vene tare tüüpi elamuid.
Need koosnesid kahest vaheseinaga eraldatud poolest - lahtise kaminaga tare-tüüpi ruumist ja vene ahjuga ruumist.
Selline elamutüüp levis 20. sajandi esimesel veerandil kõigisse koolasaami küladesse ning on kaugemates külades
tänapäevani kasutusel.
Inarisaamidel võisid tared asuda n-ö suve- ja talvepaikades, mille vahet oli paar kilomeetrit