kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu. Koivasse suubuvad otse läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi. Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6] 1.1.7 Taimkate Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on
[1] 6 Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu. Koivasse suubuvad otse läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi. Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6] 1.1.7 Taimkate Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood
annaabi.ee 
