Muinasaeg
Sisemaal toimus ümberorienteerumine
põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel
Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest
rauda hakati sulatama kohalikust maagist
MUINASAEG
Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka
haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga
Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused,
Virumaal Koilast
Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200
eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks
Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena.
Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit
Kalmete tüübid
Kivivarekalmed keskmise rauaaja tüüpilised kalmed, ebakorrapärase kujuga
sisestruktuurita kuhjatised. Maeti ka vanadesse tarandkalmetesse, uusi ei
rajatud