konstantne suurus ega soltu langemisnurgast. Kumerläätskoondavad valgust Nõgusläätshajutavad valgust Laineoptika Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad uksteist, on interferents. Valge valgus on liitvalgus. Difraktsioon on lainete paindumine tokete taha. Polariseeritud valgus: elektri ja magnetvalja vonkumised toimuvad ainult uhes tasandis. Loomulik valgus on polariseerimata valgus, valguskiires on esindatud koikvoimalikud vonketa sandid. Fotoefektiks nimetatakse elektronide valjumist ainest valguse toimel. Fotoefekt on seletatav valguse kvantiseloomuga: valgus on osakeste ehk valguskvantide voog. Valguskvanti nimetatakse footoniks. Aatomi ja tuumafuusika Aatomi planetaarmudel: keskel on massiivne tuum, selle umber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed.
retsessiivne. Dihubriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tuupi sugurakke ja ulaltoodud lahknemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid maaravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihubriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste soltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: poluhubriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad jarglastel nende tunnuste koikvoimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab soltumatuse seaduse nimetust. Geenide koostoime ehk interaktsioon Tunnuste areng toimub sageli kogu ontogeneesi valtel ja maaratakse genotuubi kui tervikuga, koostoimes keskkonnatingimustega. Enamik tunnustest on maaratud polugeenselt paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime voib oma olemuselt olla mitmesugune: 1. Komplementaarne ehk taiendav
annaabi.ee 
