August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
PEREMEES. Küll sa homme kõnelema hakkad! Roni nüüd ara üles ahju peale,
seal on sul soe magada.
Laps ei vasta ikka midagi, kaob kartsast mööda ahju peale, kus kõik vagusi jääb.
PEREMEES. Noh, Margust-Manni, minge ka ara põhku!
MANN. Mina pelgan!
PERENAINE. Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme.
Lapsed kaovad tagakambrisse. Jaanus on enese riidest lahti võtnud, et
6
koikusse kasuka alla pugeda; vanaema ehib ka magama minema.
PEREMEES {tõmbab korraks ukse lahti ja vaatab õue). Tuisk ja sadu on järele
jäänud, tähed siravad taevas...
VANAEMA. Sest vaenelaps endale paiga leidis!
Peremees ja perenaine on mõtetes ja vaatavad saiakesi teineteisele otsa.
PERENAINE (murelikult). Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan?
PEREMEES (kõrvale vaadates). Jah, mis peab saama! Või minagi tean! Mis
südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte välja saadad!