"Vesi" Toomas Raudam
tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut,
vaid ainult "kohti".
Nii ka meie.
Raamat, mida Passi-poiss meile kirjutas, lugu, mida ta meile omal
isearalikul viisil raakida iiritas, Dli korraga nii koomiline kui traagiline,
temasDli viihe sonu, rohkem viipeid ja moistaandmisi. Ka tegelasi nappis:
iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi.
Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt
ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem.
Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli-
kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete-
hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni-
kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat
sormedeta kaekonti.
Helistamisest vottis osa kogu keha