"koih1ud" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma kiila tolmu jalgadelt piihkida. Kauged sinavad maed silmapiiril nende meeli ei koih1ud. Veel vahem igatses keegi magesid, mis silmapiiri taga. Lambakarjus oli hoopis teistsugune. Kevadel, kui ussid hakkasid rooma- ma ja putukad lendama, kui inimesed unistasid katusel magamisest, kui kiinkad loid haljendama ja teerajad illes magedesseei olnud enam porist libedad, asus lambakarjus lojustega teele.Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas