Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Aitab juba! Käi kuradile! Tola! Katsu, et minema saad!"
Mõnedele valmistas helistamine nalja. Need hüüdsid:
,,Tule ligemale! Ei kuule hästi! Homme tule kahega! Võiksid läbi öö kõlistada, saaks mõnus
magamine!"
Kui lätlane nägi, et eestlased ja venelased -- teised rahvused polnud Siberis esindatud --
hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla. Nüüd kargas keegi kohe
voodist ja kustutas tule ning kõik asetusid uuesti magama -- koiduunele, nagu öeldi. Ka Indrek
puges uuesti vaiba alla, aga uni ei tulnud enam, olgugi et ümberringi hakkas kostma sügav
magajate hingamine, isegi norskamine. Nõnda ei kestnud see kaua, sest trepilt kostis uuesti
kobin ja läbi luugiprao vilkus valgusekiir.
,,Poisid, valge!" hüüdis keegi ärksam.
Järgmisel hetkel kerkis luuk ja nähtavale tuli härra Ollino valge pea. Värisev küünlatuli heitis
vooditele ja nende vahele pelglikku helki.
,,Mis see siis peab tähendama?" küsis Ollino