Lydia Emilie Florentine Jannsen
867 said Koidula
luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu.
Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe)
Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe)
Vaba aja pühendas lugemisele ja kirjavahetusele Jakob Hurdaga,Carl Robert Jakobsoniga ja
Friedrich Kreutzwaldiga. Nadd mõjutasod oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengust.
,,siis nuta"
Nutaksid, et pilve alla
Läinud armastus ja õnn?
Et su pika õnne peale õnnetu süüd tulnud on?
1869 tegeles Koiduka esimese üldlaulupeo ettevalmistamise ja läbiviimisega. Peol kõladis
koidula luuletused nagu ,,Sind surmani"
Sind surmani küll tahan
Ma kalliks pidada
Mu õitsev eesti rada
Mu lehkav isamaa
,,mu isamaa on minu arm"
Mu isamaa on minu arm,
Kel südant annud ma,
Sul laulan ma , mu ülem õnn,
Mu õitsev eesti maa!
Lydia elu Kroonlinnas 1873-1886
Abikaasa: Eduard Mihkelson (1845-1907) sõjaväe ja naistearst. Abiellusid 1873. Kroonlinna