Silver Salundo 6B klass Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust pereko...
piiril kinni ja pandi vangi. 22.sept. 1792 saab Prantsusmaast vabariik ja kuningas hukatim1793.aasta talvel. Pilet nr. 5 ; (2) Calr Robert Jacobson elas 1841-1882 . Ta oli Peterburgis koduõpetaja, kuid pöördus Eestisse tagsi ning ostis Vändra lähedale Kurgja talu. 1878.a. hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala,mis tõusis loetavamaks eesti leheks. Eestis sai C.R.Jacobson tuntuks 1868.a. kolmeisamaalsie kõnega valguse, pimeduse ja koidua ajast, kus ta jagas eesti rahva ajaloo kolme suurde ajajärku: kuldne muistne iseseisvuse aeg, mitmesaja-aastane orjapõlv ning koiduaeg. Jacobson on küsinud: ,,Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" Jacobson seadis esiplaanile majanduslike olude paranemise nõude. Jacobsoni liigne esiletükkivus ja enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega
annaabi.ee 
