Bioloogia: ämblikulaadsed
Ämblikulaadsete
keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule
kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud
näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike
tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on
hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega.
Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha
muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks
paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem
on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda.
Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate
meeleelundite signaale
annaabi.ee 
