Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
esile tuua ja mõisteliselt väljendada. Aristotelese jaoks oli mitteproblemaatiliselt kindel, et kõlbelised
väärtused, mida kandis endas normaalne vooruslik ateenlane, on tõepoolest kõlbelise loomusega ja ei vaja
mingit edasist õigustamist.
Sokrates sellist seisukohta ei jaganud. Ta ei olnud kaugeltki veendunud selles, et enamus tema
kaaskodanikke tegutseb kõlbeliselt õigesti. Käibivad kõlbelised koiakud tuli tema järgi enne seda,
kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile.
Tollesse veendumusse on kätketud Sokratese eetilise õpetuse poliitiline implikatsioon. Ta kõneleb
“Apoloogias” sellest, et tema eetiline dialektika on jumala kingitus Ateena linnale: “Minu arvates
ongi jumal mind siia linna saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult
annaabi.ee 
