Toidukaubaõpetuse õpimapp
sõltub kohvi valmistusviisist. Kannukohvile ja kruusikohvile sobib jämedam,
filterkohvile peenem, türgi kohvile eriti peen jahvatus. Kohvipakenditel olev sümbol
näitab, millist valmistusviisi kasutada. Kannu- ja filterkohvile võiks arvestada ühe liitri
vee kohta 60–70 g kohvi, kruusikohvile 7–10 g kohvi 200 ml vee kohta. (Ibid)
4.3 Kohviubade töötlemine
Kaks põhilist kohvi töötlemisviisi on kuivtöötlus ja märgtöötlus. Kuivtöötluse puhul
kuivatatakse kohvipuuvilju päikese käes või kuivatis ning kuivanud viljaliha
eemaldatakse mehaaniliselt. Seejärel kohvioad sõelutakse, et eraldada ube kaitsvad
kestad, oad sorteeritakse ja roheline kohv ongi ekspordiks valmis. Märgtöötluse puhul
eraldatakse enamik viljaliha kohviubadest masinas vahetult pärast korjamist. Edasi
pannakse oad kääritustankidesse, kus neil lastakse 16–36 t liguneda – nii eraldub
ülejäänud viljaliha. Seda protsessi nimetatakse fermenteerimiseks. Pärast jääkide