röstiga oad. Et kohv on ajalooliselt väga mitmepalgeline jook, siis tuntakse maailmas ka palju erinevaid röstimisviise. Müüdava kohvi kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi. Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused. Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri) kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse. Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis maitsmismeelele annab kibeda ja mõru maitse. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 minuti möödudes pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa (99% kofeiinist imendunud). Kofeiinimolekul on piisavalt
tihtilugu liigse lubja- või rauasisaldusega vee maitset. Soomes ja Rootsis eelistatakse heledama röstiga kohvijooki, seda tänu Skandinaaviamaade heamaitselisele veele. Röstimine kindlustab kohvi värvuse, maitse ja lõhna ning toimub 200-220 kraadi juures, kohvioad kaotavad kuni viiendiku massist eralduva vee arvelt ja nii moodustuvad uued aroominüansid. Röstitud kohvil on kaks peenestusastet: peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga kohvimasinatesse kuni kaks liitrit; jämedama jahvatusega kohvid sobivad kannukohvi valmistamiseks või suurematesse kohvimasinatesse. Kohv sisaldab üle tuhande ühendi, ligikaudu sajal neist on bioaktiivne toime, neist peamine on kofeiin. Röstitud araabikaunades on ligikaudu 38% süsivesikuid, millest peamine on tselluloos, 10% valke, 17% rasvu, erinevaid mineraalaineid ja teisi alkoloide peale kofeiini. Kohv sisaldab ka piisavalt kaaliumi, et olla
annaabi.ee 
