· Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb korjata 5kg ehk 4500 kohvimarja Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12
kohvi kohta. 1. Ajalugu Kohvi kasvatamise ja joomiskomme algab Etioopiast, Aafrika tipust, kust kohvipuu on pärit, arvatavasti Kaffa provintsist. Selle provintsi järgi on kohv saanud omale ka nimetuse. On mitmeid meeldivaid, kuid ebatõenäolisi lugusid, mis ümbritsevad röstitud kohviubade omaduste leidmist. Üks neist väidab, et Etioopia kitsekarjus Kaldi oli hämmastunud oma kitsede elavast käitumisest pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad, keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest
annaabi.ee 
