Kohvipuu
Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi
lõpul.
Hollandlased viisid kohvipuu Araabiast 1699. aastal Indoneesiasse Jaava saarele ja
1719. aastal Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvasse väikeriiki Surinamesse. Kohe
seejärel jõudis kohvipuu Surinamest ja Pariisi botaanikaaiast 1721. aastal Martinique
´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub
Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva
tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale
ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt
Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika
idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja
sealt Ugandasse.
Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist
ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt
annaabi.ee 
