Tõde ja Õigus II Terve tekst
See oli Mäebergi kavatsuste ülim silmapilk. Aga kui keegi on saavutanud kõrgeima, siis võib
teda tabada veel ainult langus, sest ilutsemiseks pole siinilmas pikemat aega, niisugune on
kõige sureliku osa.
Vaevalt oli Indrek oma kinnitava vastuse andnud, kui söögitoa uksele ilmus naeratav Liisi ja
teatas, et kohv on laual, ning otse siinsamas algaski selle laviini liikumine, mis pidi hävitama
kõik.
Kõige pealt näis isand Mäebergile, et Liisi pöördus kohvilekutsumisega mitte niipalju tema enda
kui külalise poole. Naeratus igatahes ei olnud määratud temale kui majahärrale, vaid külalisele,
sest majahärrale polnud ta kunagi nõnda naeratanud. Liisi naeratas külalisele, nagu oleks see
tema uus majahärra ja nagu oleks endine juba surnud ja tema elulugugi juba välja antud. Nõnda
viirastus isand Mäebergile, kui naeratav Liisi, tema majalukk, seisis söögitoa ukse vahel, kust
hoovas magusat ja isuärritavat kohvilõhna