Eluvesi- Kirjand mehest, kes elas ebainimlikult kaua. (mõttevili)
Kuid kodu asemel leidis ta end hoopis ühe väikese,
kuid hubase kohvikukese eest. Ta otsustas sisse astuda ning oma saatuse üle arutleda
tassikese kohvi kõrval. Mõeldud, tehtud. Laua taga istudes vaatas ta ringi ning tõmbas
endasse värve ning lõhnu, mida ta kohvikus nägi/tundis. Ta talletas kõik endale mällu:
väikese kohvitassi ta ees, selle all oleva pruuni mahagonist laua, valge kivipõranda,
tumedad seinad, tumepunased sametised kardinad, põllega teenindaja kohviautomaadi taga
ning vana kassetimängija, mis terve selle aja jooksul mahedaid hääli oli esile mananud. Ta
kuulatas. Kassett aina mängis ja mängis ning mida rohkem see mängis, seda paremini mees
ennast tundis. Mees otsustas, et ta peab selle kasseti endale saama. Ta kutsus teenindaja
enda juurde ning esitas oma soovi. Sellepeale vastas aga müüja vaikse eitusega ning ütles
mehele, et see kassett on kohviku ning tolle algse omaniku armsaim leid ning mehe soovi
ei ole võimalik kuidagi täita