"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
Korraga sööstis ta
naise kallale ja kähises, et hilbud maha. Ta sai vastuseks tugeva rusikahoobi näkku. Tõnu käskis tal koju
jääda kuid Mari paiskas vastu et lepingut täidab. Tõnu vaarus eemale ja Mari läks kiiresti minema.
Prillup istus üsna vagusi mõtte otsas: ta lõi mind - ta hakkas mulle väevõimul vastu ning tõttab
teotajale järele.
"Mari, Mari, - ää nõnna mine!" Kuid tõnu on juba hiljaks jäänud. Marit ei ole.
Nüüd tuli aga Mäekülla Kohveti Juhan. Marile meeldis temaga juttu käia ajamas ja tema tööd
vaatamas. Juhan käis ka neil külas. Vahel jäi aeg hiliseks, lapsed olid juba põhku pugenud, siis tekkis
korraga võigas vaikus mõlema vahel, kuni külaline küsis:
"Kas pean nüid koju minema?"
Ning perenaine kostis:
"Jah, nüid pead koju minema."
Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu
sissetulekud oleks suuremad
annaabi.ee 
