“Armastus kolme apelsini vastu “
reetlikus on paljastatud, kuid Fata Morgana abiga onnestub neil pogeneda. Prints ja
Ninetta on taas onnelikult koos ja koik kohalviibijad on roomsad.
Lavakujundus oli minimaalne ja asju laval vahe. Fiktsioonaalse ruumi kujutamine jai
pohiliselt 6 teleekraani ja valguse kanda. Ekraanidele ilmusid pildid kuumast
paikesest ja korbeliivast voi hoopis merelainetest, vastavalt sellele, mis keskkonnaga
oli parajasti tegemist. Olulist rolli mangisid ka universaalse funktsiooniga
kohverkastid, mille toimetasid lavale ja avasid vaatajate ees *lavatoolised*.
Teises vaatuses oli lavale toodud ka papist voi plastist hobepaberiga kaetud puu,
millel rippusid vatist apelsinid.
Ooperi tegi minu arust eriliseks see, et see oli nii fantaasiarohke, vaatemanguline,
kaasaegne ja surrealistlik ja, et teises vaatuses puhuti seebimulle ja kui paar esinejat
tulid saaliustest sisse, proZektorid langesid meie peale ja nad kusisid lauldes meilt
vett, et paasta printsess Ninetta elu