Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
rohkem eestlasi ka teha püüdis. 1870.aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja
Viljandis, mis kujunesid 8-klassilisteks õppeasutusteks. Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal
nagu tänapäevalgi. Ehkki tänapäeval tähtsustatakse haridust ülegi, ent selle olulisust mõisteti juba
tol ajal, mis ajaloo seisukohalt polegi nii ilmatu kaua aega tagasi.
Haridusele andsid aga tagasilöögi venestusreformid.Taas sai kohutuslikuks õppekeeleks vene keel,
mis vähendas õpilaste arvu ning see omakorda langetas kirjaoskajate arvu. Muidugi, kellele siis
meeldiks tühja tuupida ja veel võõrkeeles.
1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt
suureks 77,7%.
Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool
kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne.