löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas saab nõnda olla, et keegi kodustest ei märka, kuidas noor inimene muutub rõõmsast lapsest isepäiseks teismeliseks? Nii muutus ka loo peategelane Vahur Puustak, ning tema käitumist märgati alles siis, kui ta oli hakkama saanud millegi kohutavaga. Vahur oli üksiklaps ning tema ema uskus põhimõttesse, et head lapsed kasvavad vitsata ning keelas ka isal poega lüüa. Laps polnud harjunud karistada saama ning ta teadis, et ükskõik millega ta ka hakkama ka ei saa, on vanemad alati tema poolel. Mida vanemaks poiss sai, seda isepäiseks ja egoistlikumaks ta muutus. Kuna mõlemad vanemad olid hõivatud oma armukestega, ei märganud ka nemad poisi käitumises halbu muutusi. Alles siis, kui Vahur sai
enam ja enam tunduma, et kogu mehe jutt võib olla tõsi. Sest välja tulnud põhjendid nälg, ärritus, venna kehvad riided, väike ning rusuv korter, Raskolnikovi sotsiaalne seisund ja eelkõige see, et ta mõtles oma emale ja õele. Dunja teadis, et ka vend hoolib neist ja ei taha, et viimased tema pärast nii suuri ohverdusi tooma peaks. Et kogu tema edu oleks vaid tänu emale ja õele. Selleks, et neid viletsusest päästa, võis Raskolnikov tõesti millegi nii kohutavaga hakkama saada. Arvesse võttes aga kõiki neid asjaolusid, ei tahtnud Dunja aga endale selgeks teha võimalust, et see on reaalsus ja ta vend on mõrvar. Igale pereliikmele on raske vastu võtta tõsiasi, et keegi lähedastest on mõrvaga hakkama saanud. Ta teadis, et ta vennal on südametunnistus ja moraalitunne, ta uskus alati oma vennast parimat, kuigi kõik väitsid vastupidist. Ta armastus oli oma venna vastu väga suur.
enam ja enam tunduma, et kogu mehe jutt võib olla tõsi. Sest välja tulnud põhjendid nälg, ärritus, venna kehvad riided, väike ning rusuv korter, Raskolnikovi sotsiaalne seisund ja eelkõige see, et ta mõtles oma emale ja õele. Dunja teadis, et ka vend hoolib neist ja ei taha, et viimased tema pärast nii suuri ohverdusi tooma peaks. Et kogu tema edu oleks vaid tänu emale ja õele. Selleks, et neid viletsusest päästa, võis Raskolnikov tõesti millegi nii kohutavaga hakkama saada. Arvesse võttes aga kõiki neid asjaolusid, ei tahtnud Dunja aga endale selgeks teha võimalust, et see on reaalsus ja ta vend on mõrvar. Igale pereliikmele on raske vastu võtta tõsiasi, et keegi lähedastest on mõrvaga hakkama saanud. Ta teadis, et ta vennal on südametunnistus ja moraalitunne, ta uskus alati oma vennast parimat, kuigi kõik väitsid vastupidist. Ta armastus oli oma venna vastu väga suur.
annaabi.ee 
