Eutanaasia ja selle jagunemine
võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks
andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud
aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata
laseb suur osa meditsiinitöötajaid ümber korraldada oma töölepingud viisil, mis vabastavad
nad sellistest töökohustusest. Eutanaasia-küsimust on igati sobilik sõnastada ümber
kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui
probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks
solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse
püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist.
Eesti pole eutanaasia seadustamiseks veel valmis või enamgi eutanaasisat rääkime on liiga
varajane