nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus
nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus