Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3
Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 –
annaabi.ee 
