Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on
sõlmitakse, see on toimingute kogu (1 tegi ettepaneku, teine nõustus). Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks