Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
aastaist.
Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma
lapsi varem kooli panema vaid ähvadustega, et ta lugemisoskusteta noorte abielusid ei
laulata. Esimene nõue, et lapsed peavad 7. Ja 12. eluaasta vahel käima koolis või
õppima lugemist kodus pärineb 1739. aastast. Sajandi keskpaiku juurdlus kord, et
lugemisoskusteta isikuid ei tohi armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus
kohustluslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre 2000).
18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa
Georg von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775-1792 ühtlasi ka Eestimaa
kindralkuberner. 1765. aastal avaldas ta koolipatendi, millega hariduselu sai senisest
6
kindlama korralduse. Põhirõhk langes koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis
selgelt sätestada, sest koduõpetus kuulus tollasesse haridussüsteemi