Euroopa Liidu alused
loobumisele. Kuigi viimast nägi põhimõtteliselt ette ka juba Maastrichti
leping sellega ühinenud riikidele, leidsid nii mõnedki neist nagu Rootsi,
Taani ja Suurbritannia, et ei loobu veel niipea oma rahvusliku valuuta
kasutamisest. Euroopa Liidu arengule on andnud tõukeid mitmedki
lepingud. Ent tähtsaim neist on siiski Maastrichti leping. Viimane annab
kõigile EL-i territooriumil elavaile isikuile õiguse taotleda Euroopa Liidu
kodakondsust. Samuti näeb see leping ette, et EL baseerub kohustavail
lepingutel, milledest iga EL-i täisliige-riik peab kinni pidama. Vaidlusi,
mis tekivad Euroopa Komisjoni ja EL-i maade vahel, lahendab Euroopa
Kohus. Maastrichti leping kinnistas ka EL-i institutsioonide staatuse,
kusjuures põhiinstitutsioonideks said Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu
Nõukogu, Europarlament, Kontrollikoda ja Euroopa Kohus. Hiljem
lisandus sellele veel Euroopa Keskpank. Maastrichti leping sätestas, et
EL-i riikide ja EL-i institutsioonide vahel valitsevad õiguslikud