Hiina ja Jaapani kunst
skemaatilised, kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära.
Konfutsianism ja taoism. Järgnes Hiina rahuliku õitsengu aeg Hami dünastia ajal
(206.eKr.-220 p.Kr.). Siis kujunesid välja konfutsiaanlus ja taoism, suurte mõtlejate Kong
Fuzi ja Laozi ideedele tuginevad religioossed õpetused. Konfutsianism taotles ühiskonna
harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist
ja mõõdukust. Iga inimene peaks kohusetundelikult täitma oma sotsiaalse rolli nõudeid.
Taoism seevastu rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast
loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade
loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsat looduslähedast elu.
Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on teineteist täiendanud
näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, aga sisemiselt taoismi põhimõtete järgi