Alghariduse ajalugu
Algharidus iseseisvas Eestis.
9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale.
Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis.
Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning
kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise
ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi
kodanikke.
1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku
eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli
vabatahtlik õppeaine.
Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani
või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20
inimest.
1.jaanuar 1930.a
annaabi.ee 
