Eesti keele vormiõpetus
Välja arvatud olema, tulema, panema, surema, pesema, kusema ja
minema ning häälikuühendiga ele- lõppevad ma-infinitiivi tüvege verbid.
· Aduma, ajuma, anuma, asima, avama, evima, hangema, hajuma, halama, harima, helama, hundima, ihuma, imama,
imema, jagama, jaguma, jamama, jorama, jubima, järama, kahima, kajama, kasima, kebima, kerima, kiduma, kihama,
kilama, kirema, kiruma, kisama, klanima, klobima, kobama, kogema, koguma, kohuma, kolama, kolima jne
· Ajama: aetakse, aeti, aetud, aetakse
· Julgema: julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud
Alltüüp SIBLIMA
· Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud
· 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid
· Kablima, kodjama, kõblima, pissima, sablima, sadrima, sagrima, sobrama, triblama
Alltüüp MUUTUMA
· Muutuma-muutuda-muutun-muutusin-muutunud-muututakse-muututud
annaabi.ee 
