Postmodernism Filimonov
jutustada ka teiste nimedega. Samuti leidub jutustaja iroonilisi kommenaatre ja hinnanguid kirjutatu
kohta. Tihtsi kutsub jutustaja ennast korrale ja manitseb ennast teemast mitte kõrvale kalduma.
Analüüsib kirjutamise protsessi, otsib õigeid sõnu. (Ei hakka ennast kordama, pärast seletan lähemalt).
Ootamatud pöörded ja vasturääkivusi ning võõritusefekti võib tunda samuti, eriti siis, kui jutustaja enda
kohulolust taas teada annab, näiteks ütleb ta justkui enda õigustuseks ja kriitka ennetamiseks järgmist:
„Lugudega muide on mul raskusi. Mitte kunagi ei saa ma lihtsalt jutustada. Lihtsalt ja järjekorras. Kogu
aeg kaldun kuhugi kõrvale. Vägisi veab mingitele haruteedele. Eks te näete ju isegi.” (lk 65) Sellised
pöörded või ootamatused ilmnevad enamasti novelli lõpus, viimases lõigus näiteks. Kui sa juba arvad