EESTI KESKAEG
keskaegselt Liivimaalt säilinud ei ole. Tõenduseks, et nad kunagi olemas olid, on raamatulukud ja klambrid, millega
raamat kinni tõmmati. Al 16. saj algusets kasvab oluliselt säilinud kirjavara hulk Liivimaal üleüldse. Inimene, kes
keelt oskas, tema ei olnud vaja teksti kirja panna - kirjapanek oli vaja nendele, kes keelt ei osanud - need esimesed
tekstid, mis kohalikus keeles kirja pandud, on tekstid, mis on olulised sõnasõnaliselt - palved ja vanded. 16. saj II
poolest on kohtuvannete tekste säilinud päris suurel hulgal, muudel juhtudel ei olnud vajadust neid tekste kirja panna.
Et seda eestikeelset kirjutamist ette tuli, seda tõendab üks kiri 1530. aastatest - seda kirja tuntakse nime all "Kiri
Modemile" on saatnud maapraost Rootsist kellegile aadlidaamile Saare-Lääne piiskopkonnast, kelle mees oli Saare-
Lääne kodusõja ajal piiskop ...Buksholdeni vastaste poolele - eksiili paisatud praost saadab kirja oma emandale eesti