1. Läätse ääred murravad kiiri tugevamini, kui oleks vajalik selleks, et nad läbiksid läätse keskosa poolt tekitatud kujutist. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud
difraktsiooni. Huygens- Fresnelli printsiip väidab esiteks, et lainefrondi iga elementi (“punkti”) võib vaadelda uute koherentsete elementaarlainete allikana ja teiseks, et valgusvõnkumine lainefrondi ees olevas ruumiosas tekib elementaarlainete interferentsi tulemusena. Neid elementaarlaineid nim. ka sekundaarlaineteks. 55. Fresnelli difraktsioon ümmarguse ava korral. Praktikum 17 võite ise läbi lugeda, saab ilmselt targemaks. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on
annaabi.ee 
