Eesti traditsiooniline rahvakultuur
a
vallaseaduse kehtestamis pidid mõisniku eestkoste alt vabastatud vallad hakkama ise ebdale vallamaja (kohtumaja)
ehitama. Tavaliselt valiti vallamaja jaoks mõne käidavama tee ääres sobiv vaba maatükk, mis käi üldkasutatavaks
vallamaaks. Vallamaja suurus olenes valla suurusest ja jõukusest. Vanemad vallamajad olid palkehitised. Hoones
asusid vallakohtu tööruumid ja arestikamber. Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas
vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka
(käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale,
koosnes 2-3 toast, köögist, esikust, sahvrist ja majaalusest keldrist.
19.sajandi lõpus hakati ehitama üsna esinduslikke vallamaju, sageli olid need kivihooned, mille kelp- või
viilkatus kaeti kividega. Tartu- ja Viljandimaal ehitati rohkesti tellistest vallamaju
annaabi.ee 
