KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
Euroopa õigussüsteemi. Märkimisväärne on ka tõsiasi, et varemalt ei ole Eesti seadusandja
üheski õigusvaldkonnas otsesõnu Riigikohtu lahendeid õigusallikana tunnustanud. Seda
vaatamata sellele, et kohtupretsedent kui võimalik õigusallikas on Eestis olnud üheks
diskussiooniobjektiks juba aastaid. Siiski ei ole põhjust väita, et Eesti õiguskorras oleksid
üleüldse puudunud eeldused kohtunikuõiguse tekkeks ning faktiliseks toimimiseks. Ühegi
seadusega ei ole kohtutepoolset õiguse edasiarendamist ära keelatud. Vastupidi, mitmed
seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on
seadusega jäänud täpsustamata, milline tähendus on kohtu õigusloomelise tegevuse tulemit
sisaldavatel kohtulahenditel tulevikus teiste kohtulahendite tegemise jaoks. Sellele vaatamata
võib väita, et Eesti Riigikohtu lahenditel, mis sisaldavad kohtunikuõigust, on alama astme
kohtute jaoks faktiliselt eeskujuandev ning ka regulatiivne tähendus
annaabi.ee 
