tõmmata. Teoreetiliselt on demokraatlikus riigis kõigil õigus öelda seda, mida nad tahavad. Siiski arvan, et mingil hetkel tuleb sõnavabadusele piir tõmmata. Ma ei oska täpselt öelda, kus on selle kõlbeline piir. Eelnevalt mainitud Olev Hannula juhtumis otsustas kohus, et tema ,,juudid ahju" väljend on vaenuõhutav. Arvan, et selle väljendi oleks saanud Hannula kirja panna viisakamalt ja vähem vaenuõhutatavalt ning siis poleks see ehk kohtussegi jõudnud. Kindlasti on kõigil inimestel erinevad vaatenurgad ja arvamused ning neil on õigus neid jagada. Võibolla tuleks aga ennem mõelda, kuidas neid mõtteid väljendada. Sõnavabaduse hoidmine aitab säilitada meie demokraatlikku ühiskonna põhimõtted ja nende toimimise. Eksisteerib vaba arutelu, väljendatakse oma ideid ja arvamusi. Teine kord tuleks lihtsalt oma mõtteid avaldades mõelda, kuidas neid avaldada ja kas saaks nii, et kedagi ei diskrimineerita.
paremaks. Peielauas aina meenutas, kui ,,Väärt eit" ikka Andresel oli. XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse. Juss käis jälle Mari palumas, kui too ikka ei saanud peab peremehega rääkida. Üks õhtu kõrtsist tulles astus Andres soosilal endale midagi jalga, nii et kõik verine ja kodus Mari pidi ravima. XIX Juss ei saanud rahulikult magada ning võttis pussi ja läks metsa äärde ootama. Kui Andres tuli virutas ta pussi peremehele jalga. Ise läks ning poos end metsas ülesse, seal samas, kus Mari aastaid tagasi palus. Matused oli vaiksed, toimusid laupäeval