(Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860
(Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860
annaabi.ee 
