Eesti riigi areng
Asutav Kogu eraldas enese liikmeskonnast legislatiivse erikollegiumi Seadusandluse
Delegatsiooni näol. Asutava Kogu volitusel ja valve all kõrgemat haldusvõimu teostas
Vabariigi Valitsus, kes tegutses kollegiaalsuse põhimõttel. Kõrgema kohtuvõimu teostamiseks
Asutav Kogu lõi Riigikohtu, kellele otseselt allusid kõik jurisdiktsioonilise funktsiooniga
tegelevad asutised ja ametnikud. Kodanikkude õigused ja vabadused kindlustati. Nende
vahekord riigivõimu esindajatega rajati õigus- ja kohturiigi põhimõtteile. Halduse tegevuse
vastavust kehtivale õigusele kontrolliti kohtulikult ja nii kindlustati kodanikele laiaulatuslik
õiguskaitse riigi vastu.
4. juuni eelpõhiseaduse otseseks järglaseks sai 15. juunil 1920 antud Eesti vabariigi
Põhiseadus, mis avaldati alles 9. augustil. Vastava elluviimise seaduse alusel ta hakkas
kehtima 21. detsembril 1920.
4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni