Õiguse entsüklopeedia I
allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. 4. Õiguse allikatest “võõrastes”
õiguskultuurides. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad).
R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 49-87
T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma.
Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 28-45
1. Õiguse allikate kujunemislugu Euroopas
1.1. Sugukonnaõigus
Vanim õigus on tavaõigus, mis formuleerus iseseisvalt läbi aja, kuid ka kohtupidamistel.
Selliseid ühiskondlikud lepped kehtisid kui õiguslikud reeglid, kuni nende vastu argumente ei
esitatud. Vajadus protsessuaalsetele reeglitele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal.
Keskvõimu nõrkuse tõttu toetuti nähtavatele ja ilmsetele vahenditele, kuna teist moodi oli
raske süüd tõestada. (Samuti toetuti ka teispoolsetele jõududele, nt jumala otsusele ordalia).
Sugukondlik kord on universaalne, selle organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond ning see
annaabi.ee 
