V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ja ometi me vaikime nagu pütaagorlased * või kalad! Paastu
jumala nimel! Armsad sõbrad, rääkige ometi mõni sõna. Inimese hääl on inimese kõrvale
muusika. Mitte mina ei ütle seda, vaid Didümos Aleksandriast*, ja need on hiilgavad sõnad.
Ka muidu pole Didümos Aleksandriast mõni keskpärane filosoof... Öelge ainult üks sõna,
mu armas lapsuke! Palun, üksainus sõnagi! Ah jaa, teie oskasite oma huultega nii toredasti
mossitada. Kas te seda veel oskate? Teate, mu kulla, et kohtupalatil on täielik õigus ka
varjupaikadele ja et teil oli väga ohtlik Jumalaema kirikusse varjule jääda? Väike koolibri
oli oma pesakese krokodilli suhu ehitanud! Õpetaja, kuu on jälle välja tulnud. Kui meid
ainult ei märgataks! Preilit päästa on iseenesest kiiduväärt tegu, aga kui meid peaks
tabatama, poodaks meid kuninga käsul kohe üles. Paraku on inimeste teod kahe otsaga, üks
inimene mõistetakse hukka selle pärast, mille pärast teine loorbereid saab. Kes Caesarit
annaabi.ee 
