Eesti Uusaeg
politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel.
Baltikumi 18. sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides.
Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle.
Maakonnalinnades alamkohtud: kreisikohus, raad, alamkorrakohus.
Kubermangulinnades ülemkohtud: ülemmaakohus, kubermangumakgistraat
ülemkorrakohus.
Kubermangulinnades kolmanda astme kohtud: kohtupalatid (tsiviil- ja
kriminaalkohtupalatid). Lahendasid kõikide seisuste küsimusi.
Kohtusüsteem oli kolmeastmeline. Talupoegi võeti kohtuasutustesse tööle, kuid neil
polnud mingit võimu. Kui nad hakkasid nõudma rohkem õigusi ja võimu siis asendati
kellegi kuulekamana. Südametunnistuskohtud- Eesmärgiks oli kohtuprotsessi
kiirendamine lepitamise kaudu. Mõlemaid pooli üritati lepitada.
Pearaharahutused: 1783, Kõige olulisem riiklik koormus. Varem olulisemad