Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas
Alaga tegelesid kõrgkoolid ja spordiühingud. Naisvõimlemise
organisatsiooniliseks juhtijaks jäi 1984. aastani spordiühing Kalev. 1984. aastal moodustati
ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee juurde rahvavõimlemise föderatsioon.
1970. aastal jätkus eelnevalt väljakujunenud tegevusvormides naisvõimlemise kandepinna
laienemine. Spetsialistid, eeskätt kõrgkoolide õppejõud püüdsid naisvõimlemise sisu ja
arengusuundi mõjutada aktiivse osavõtuga kohtunikutegevustest, programmkavade
4
koostamisest ja kirjeldamisest. Kavade kirjeldused ilmusid perioodikas. Nii said autorite poolt
valitud ja komisjoni heakskiidu saanud harjutused laialdaselt kasutatavaks ja suunavaks
õppematerjaliks eeskätt kehalise kasvatuse õpetajatele ja võimlemise rühmajuhtidele.
Tähtsaks peeti ka teoreetilist ja metoodilist tööd.
1970. aastad on naisvõimlemise ajaloos erilise tähtsusega - ala jõudis üleliidulise
tunnustuseni