Keele mitmetimõistetavus- kas pahatahtlik mainpulatsioon või paratamatus?
Mingi osa valimislubadusest on
täidetud, kas me ikka ootasime keelelist rikkust? Tõenäoliselt mitte. Ajakirjandusega on sama
asi. Ajakirjanik tõlgendab vastavalt vajadusele tekste ja intervjuusid, muutes neid kollast
ajakirjandust nautivale persoonile loetavaks ning kirjutad juurde puuduvad kohad.
Advokaatide ülesanne on sarnane, lugeda ridade vahelt seaduste kirjutamata tõlgendusi. Ja
välja loetuga saata korda imesid, mis nii mõnelegi tundub üle kohtune. Seega võime
järeldada, et poliitikud ja veel mõnede valdkondade esindajad kasutavad mitmetimõistetavust
manipulatsioonina, mängides inimeste emotsioonidel nagu kassid lõngakeradega.
Keele mitmetimõistetavus ei ole alati pahatahtlik manipulatsioon vaid osa meist, mis
paratamatult meid kõiki iseloomustab ja eristab teistest. Ühiskonnas on kindalsti palju
inimesi, kes soovivad meiega keeleliselt manipuleerida, aga kas me ka laseme, seda teab
inimene ise.