Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb. Nulltõstejõu kohtumisnurk on nurk mille puhul on tõstejõud null. Kriitilisest kohtumisnurgast tuleb igaks juhuks kaugelt eemale hoida. Rindtakistus on takistus mis tekib tiiva kohtumisnurga suurenedes. (koosneb profiilitakistusest ja induktiivtakistusest). Tiiva aerodünaamiline väärtus on tõstejõud ja takistusjõu suhe K=Y/X Teatud kohtumisnurkade juures hakkab takistus suurenema tõstejõud juurdekasvust. Tegijapoiss Kasulik kohtumisnurk on nurk mille juures tiiva aerodünaamiline väärtus maksimaalne,
(lisa 4), mis tekib Päikeselt Maa atmosfääri jõudvate elektromagnetkiirguse ja elementaar- osakeste toimel. Ionosfäär algab umbes 50-70 kilomeetri kõrguselt ja ulatub 650 kilomeetri kõrgusele, öösel tema ulatus ja aktiivsus väheneb. Ionosfääril saab eristada erinevate omadustega kihte, mida alates madalamast tähistatakse tähtedega "D", "E" ja "F". Sõltuvalt ionosfäärini jõudnud laine iseloomust, kohtumisnurgast ja kihist, võib raadiolaine neelduda, peegelduda või ka kihist läbi kulgeda. Lisaks ööpaeva vaheldumisele mõjutab ionosfääri seisundit Päikese aktiivsuse tsükkel. (Ibid., 19) Ionosfääri kihid Ioniseerumise tekitab päikese ultravioletne kiirgus (molekulaarne lämmastik ja hapnik lagunevad kiirguse mõjul atomaarseks), mis on väga intensiivne atmosfääri kõrgemates kihtides. Selle tagajärjel tekib mitu ioniseeritud kihti, mis on välja toodud järgneval joonisel (joonis 1).
Teadus ütleb, et lennukid lendavad seetõttu, et tiiva alumisel pinnal tekib kõrgendatud rõhk, tänu millele tekib tiival aerodünaamiline jõud, mis on suunatud ülesse risti tiivaga. Lennuprotsessi mõistmise lihtsustamise huvides esitatakse seda harilikult kahe vektorina: aerodünaamilise takistusena X suunatuna piki õhuvoolu ja tõstejõuna Y, mis on suunatud risti õhuvoolu kiiruse vektoriga. on mõistetav, et aerodünaamilised jõud sõltuvad tiiva pindalast, kohtumisnurgast, õhu tihedusest ja õhuvoolu kiirusest. fakt – esmapilgul õhuke tiib on tegelikult aerodünaamilise takistuse peamiseks allikaks. Järelikult, tiiva erikoormuse suurendamine ehk tiiva pindala vähendamine on üks kõige efektiivsematest kiiruse suurendamise meetoditest. Levinud sidemetüüpe: vesinikside: polariseeritud kovalents-sideme ja D-A sideme kombinatsioon. A...H, A-H...O. Vees on hapnik nii elektronide doonoriks kui aktseptoriks. Peptiidside: moodustub ühe
annaabi.ee 
