Eesti ja Leedu põhiseaduse võrdlus
sõltumatust.1 Sellele vaatamata on Eesti tõeliselt sõltumatu kohtusüsteemi tugevdamisel
teinud suuri edusamme nii formaalsete meetmete sätestamisega kui ka tekitades lugupidavat
suhtumist kohtute sõltumatuse põhimõttesse. Sõltumatust puudutavaid Eesti põhiseaduses
sätestatud garantiisid tunnustavad üldiselt nii erakonnad kui ka seadusandlik ja täidesaatev
võim, ka meedia ning lai üldsus.2 Vaatamata sihikindlale edule, on meie kohtumaastikul
endiselt murettekitavaid valdkondi, mis sõltumatuse printsiipi ideaalses harmoonias veel
piisavas mahus ei austa.
Esimese ning kõige olulisema rikkumisena tuuakse välja Justiitsministeeriumi suurt seotust
esimese ja teise astme kohtute haldamise näol. Kuivõrd Riigikohus haldab end iseseisvalt,
puudub hetkel ühtne riiklik kohtuadministratsioon ning kohtutel ei ole sõltumatut
põhiseaduslikku esindust. Lisaks sellele, on kohtute haldamises tõusetunud probleemide seas