RALPH WALDO EMERSON
"Kõige nauditavam viis raamatut lugeda on minu meelest selline, mis autorit kõige vähem rõõmustaks ... Ma loen
helkide pärast, mis on sama hea kui kasutada suurepärast pilti värvidega eksperimenteerimisel, sest tema toonid on
nii rikkalikud."
seda, mida neil on, vaid seda, mis nad ise on. Nad annavad mulle seda, mida nad päriselt anda ei
saa, ent mida neist hõngub. Ent mingite vähem subtiilsete ja puhaste sidemetega ei tohi nad mind
siduda.15 Me kohtume nii, nagu me ei kohtukski, ja lahkume nii, nagu ei lahkukski.
Viimasel ajal on mulle hakanud tunduma, et pareminigi, kui ma oleksin arvanud, on
võimalik kanda sõprust suurena, ühepoolselt, ilma samaväärse vastuseta teise poolt. Miks
peaksin ma koormama end kahetsedes seda, et vastuvõtja ei ole võimekas? Päikesele ei tee
kunagi muret, et mõned tema kiired laias kaares ja mõttetult mööda, tänamatusse ruumi langevad
ja ainult väike osa satub neid peegeldava planeedile pinnale